Nimelt alustuseks muusika tund... Sel ajal, kui õpetaja pani mängima Reekviemi Dies irae osa, mis peaks olema hästi traagiline ja sünge, naersid Kessu ja Saskia kahekesi, kõhud kõveras :D:D
Nagu reaalselt... Asi sai vist alguses sellest, kui kessu joonistas paberile käe ja tõbas sellest "noaga" (nimetame seda nii) joone läbi, nii et paberisse tekkis pilu. Siis ta joonistas kord ühe luu ja kord terve käe luudena ja pani seal pilust läbi, nii et paistis, nagu käel oleks lahtine käemurd. Selle üle me naersime esiteks. Kerstin polnud aga täiesti rahul, et luudest käsi
oli natuke liiga väike, selle teise käe kõrval. Mina aga lohutasin teda, et luud ei ulatugi näpuotsteni. Siis me naersime tükk aega selle üle, kuidas me mõlemad oma sõrmi kompisime, et aru saada, kui kaugele see luu ulatub :D:DAsja tuum oli aga alles siis, kui me leidsime, et minu näpp jäi lohku natukeseks ja nägi välja nagu punane verelible :D:D:D:D
Vot SEE oli naljakas... ma ei tea mis õpetaja arvata võis - kõik kuulasid enam-vähem vaikselt ja siis Kerstin ja Saskia on sõna otseses mõttes istusid esireas kõhud kõverasja naersid... wow... that really was funny...
Aga mis oleks üks füüsikaline meelelahutus ilma FÜÜSIKATA :D:D
oeh.. jahmm... täna hakkasime võtma füüsikas uut osa - tuumafüüsika. seoses sellega saime hulka targemaks. Saime teada et:
*kui Kuurme noor oli, käis ta iga hommik uisutamas*seetõttu külmus tal ükskord põsk ära
*see oli tal kuu aega kõva
JA
*see mida eestlased Suureks Vankriks peavad, on tegelikult Karu Tagumik
Ja veel üks uus viis ennast füüsikas lõbustada, peale joonlaudade käele joonistamise ja teineteise löömise üle kivi-paber-käärid mängimise, on mängida Tupla šokolaadiga (Y)
Olge tublid! :D
