Olen avastanud enda jaoks uue elutsemiskoha - TÜ Raamatukogu.
Nimelt on kodu muutunud minu jaoks juba nii igapäevaseks lösutamise kohaks, et seal asjalik olla on juba jube keeruline - ikka tuleb isu mõnda sarja vaadata või niisama millegi muuga tegeleda. Raamatukogus on aga õhkkond teine. Tõsi, see boks, kus ma täna istun, ei ole nii väga asjalik, kui see kus ma eelmine neljapäev istusin. Tänases ruumis on 4+4 boksid - neli istekohta kõrvuti, ees ja kõrval üle pea ulatuvad (siis kui istuda) seinad ning seljataga peegelpildis analoog (8 istekohta 4+4 seljad vastamisi). Kuna olen siin boksis üksi, siis kohusetunne on natuke nõrgem, kui avatud kohas, teised inimesed näoga sinu selja suunas, kuid siiski hulka suurem, kui kodus.
Neljapäeval suutsin päris mitu tundi jutti tegeleda siin oma uurimistööga, tänu raamatukogu vaiksusele ja ümritsevatele töötavatele isikutele. Täna otsustasin mitte uurimistööga rohkem tegeleda, olen muudmoodi asjalik (tegeledes muude kooliasjadega). Natuke tegelen ka muu pahnaga (ilmselgelt), aga vähemalt ei lösuta kogu õhtut maha.
Peaks selle raamatukogus käimise endale rutiiniks võtma...
