3rd day of Armenia

Täna oli juba korralikum rutiin - kell 6 oli plaanitud äratus, mille me küll tiba sisse magasime :D, kell 7 söök ja kell 8 väljasõit ametlikule treeningule. Treeningud toimusid samal platsil kui võistlused. Plats on suur ja korralik, eks homme paistab kuidas me sinna end mahutame, treeningu ajal oli suht kitsas. Kui eile kestis bussiga platsile sõit kuskil pool tundi, siis alates tänasest, kui need sõidud on ametlikud, on meil politsei-eskort ümber ning sõit kulges oma 10 min kiiremini. Täna õhtul oli ka avamistseremoonia sama platsi peal. See oli suur sündmus, kuna esimest korda tuli sinna ka riigi president. Seal oli meil juba tribüün rahvast täis, saime teha koondiste rongkäiku platsi kõval platsile ning kohalikud lapsed esinesid tantsude-lauludega. Kui päeval oli ilm tohutult ilus ja palav ning oli pea täielik tuulevaikus, siis õhtul, tseremoonia ajal, kui kohaliku koondis esitluseks ühe seeria 50m pealt lasi, siis selleks ajaks tõusis tohutu suur tuul... ise sjust sellel ajal väga laskma ei oleks kippunud... vaesed nemad...

Päris võistlus hakkab homme, kohe teeme endi seas koosoleku, ja siis kostab, mis homme saama hakkab.

2nd day of Armenia

15.05.11 Pühapäev

Eile sai poole ööni eurovisiooni kah vaadatud. Kohalikud lugesid aga kõik peale, hea et laule peale veel ei laulnud. Seega vaheklippide ajaks panime teleka mute peale ja arvutist eestikeelsed kommentaarid :D

Ning see-tõttu täna jälle hommiku- ja lõunasöögi vahel magatud.

Aga täna sai siis esimene trenn tehtud, kuigi mitteametlik, aga trenn siiski. Ilm oli jama - tugev tuul ja jahe. Lõuna- ja õhtusöögil oli kohe näha, et ka teised sportlased on kohale jõudnud - meie sööma jõudes oli pool sööki juba otsas :D. Ringi liigub siin sloveenlasi, sakslasi, prantslasi ja palju itaallasi. Ukrainlased ja venelased on peaks kuskil teises hotellis olema. Kui neti info õige on, siis pole mul isegi siin palju konkurentsi, vist on 7 naisjuunior plokki peale minu siin.

Mõned lisandid/täpsustused eilsele:

*söögid on head - isegi hommikusöögil saab täitsa korralikult kõhu täis. Peale kukklite, krõbisaia ja omleti saab ka nt kas nuudleid või pitsat, krõbinaid, salateid jne. Eile õhtusöögil proovisime veel nt kohalikke mingeid limonaade söögi kõrvale. Üks, punast värvi, mis ma proovisin, oli nagu magus limonaad ikka, teine, roheline oli aga suht pesuvahendi maitsega :D

*Dušš oli päris luks. Kabiin on korralik, kuhu ei peagi sisenema külg ees ning isegi kükitama mahub. Saab valida, kas vett tuleb nagu tavalisest duššist ikka (kuigi me alles nuputame kuidas sealt normaalsed survet saab, mitte ainult seda masaaži varianti), pritsib külje pealt seinast või laseb ülevalt kaela. Võimalikud on ka kahesed kombinatsioonid eelnevaist. Samuti on dušši alla raadio kuulamise võimalus ;)

*Unustasin veel enne mainimata, et meie luks-hotelli kõrval asub ka suur brändi-veini-viina tehas :D

*Vaibad on siin koridorides nii pehmed, et veider kohe. Vahepeal paneb see lausa oma jalgade kindluses v pea kainuses kahtlema, kuna jalag käivad edas-tagasi all, kui vaip vajub.

First day of Armenia

Siia siis hakkab kogunema väheke kopipastat minu nö "reisipäevikust" ja kirjadest koju.... nautige

14.05.11 Laupäev

Meil on siin juba pärsi lõbus olla...Esimesed seiklused hakkasid juba Riias, kui meile öeldi, et sorry-vaan teil on pagasilimiit täis. Me oleme nagu, et mis mõttes, me kaalusime oma kohvrid üle, et kõik on normis. Nad ütlevad et ei, teil sai kohvrite arv täis. Me tahtsime aga 4 kohvrit veel alla saata. Et nagu peale pikka selgitamist-uurimist-puurimist tuli välja, et igal ühel tohib olla ainult 1 kohver, mis alla läheb :S:S nojah... sealt kukkusid esimesed 120 euri, millest 30 olid minu omad.
Siis käisime söömas natuke midagi, kuna olime näljased ning leidsime mingi väikse putka lennujaamas. Päris huvitav oli - mõni sõi nt pannkooke, kus täidiseks oli juust ja sai kastmena juurde hapukoort ja šokolaadi o_O
Siis hakkasime oma väravat otsima, et käsipagas ka ära checkida jne. jõudsime sinna kus oleks nagu pidanud olema meie see passikontroll-metallikontroll, aga seal olid suured raudvõred ees.... me juba mõtsime, et kas me jäime hiljaks v midagi... jooksime siis jälle edasi-tagasi ja leidisme et peame mingist "fast gate"-ist läbi minema. nii et siis saime me sisse ja lõpks ka lennukile.

Lend oli päris omapärane - sai istutud otse äriklassi taga, mis tähendas, et kogu tee lehvisid mingid kaardinad näos. Iseenesest oli lennuk hea, uus, nahktoolidega ja jalgu oli isegi ruumi välja sirutada. seal sai isegi natuke magatud. Lend kestis 3,5 h
Kohale jõudes muidugi avastasime, et ühel meist (mitte minul) ei leitud viisat arvutist, nii et ta pidi uuesti viisa endale ostma.

Praegu oleme hotellis. 5 tärni on ikka 5 tärni. Fuajees on kõik kohad suuri maale täis ning 1 hästi suur lille-misiganes-ta-on, mingi kujundus, ei tule hetkel sobiv sõna meelde :D aga nagu elus lilledest... toas on korralik telekas, wifi, meil on hästi suur WC koos korraliku duššiga, mõnel on aga toas isegi diivan...

Kell 7 jõudsime hotelli, 7.30 saime hommikust. Nüüd ootame 3st lõunasööki ja enne seda ikkagi katsetasime oma 6h, et voodid oli ka mugavad :)

võililled

Täna sõitis trollis üks vanaema oma lapselapsega. Tüdruk oli ilmselt kuskil 4-5 aastane.
Ta vaatas huviga aknast välja ja hüüdis vanaemale:

"Ohhoo... vaata kui palju võililli... Hõissaa... Hõissa ja pudel rummi..."

o_O xD xD xD

Lõpuks olen ma aru saanud, et lause "noorus on hukas" vastab tõele, aga see ei ole meie kohta. See on meist veel nooremate kohta... Ja sellele lausele leian ma iga päevaga üha rohkem tõendeid...

Kellad löövad viimast korda....

Teades juba ette, et ma hakkan meie lõpukellast midagi kirjutama, lugesin ma läbi oma täpselt aasta vanuse tekstikese, kus ma kirjeldasin oma tundeid lõpukellast, olles ise veel 11ndas klassis.

125. lennu lõpukell oli esimene kord, kui mulle jõudis kohale, et lõpuni on jäänud vaid 1 aasta... 1 aasta ja siis ongi kõik... Aga vastupidi ootustele, olid mul aktusel eelmisel aastal silmad rohkem märjad kui sel aastal. Küllap tuleb see sellest, et peale esimest šokki, et kool on lõppemas, sai selle üle nii mõnigi kord peaaegu et pisaraid valatud, kuna nii uskumatu kui see ka ei tundu, on kooli lõpetamine siiski ka kurb sündmus... See aasta aktusel aga, iga kord kui hakkas pisar silma tulema, vaatasin ma enda ees seisvale väikesele koolikaaslasele otsa, kuidas ta süütult ringi vaatas, meie rahvarõivaid uuris ja muretult oma mõtteid mõtiskles... Tagasi mõeldes on selline tunne, nagu meie oleksime sellel aktusel järje edasi andnud oma 1.-2. klassi sõbrakestele, et nemad meid tulevikus siin asendaks ja elus hästi hakkama saaks.

Aktusele järgnes aga osa, mida eelmine aasta sai ainult kaugelt pealt vaadatud - käsikäes kogu lennuga koolimaja ja vanalinna läbijooksmine. Sellest eredaimad hetked olid TIKis täiest kõrist "pumm-tšiga-pumm" hüüdmine, vanalinnas turistide kaamerate eest läbi jooksmine, omaenda koolis noorematele kaaslastele "miks nii mornid!? nagu oleks veel mitu aastat koolis vaja käia või midagi" hõikamine ja 126.lennule nii armsaks saanud Pätsist läbituhisemine. Aga vastupidiselt kartustele elas isegi minu üleni valge rahvariietus müüridel turnimise ja Keesi autost läbi pugemise enam-vähem puhtalt üle.

Kogu abituuriumi ainus negatiivne hetk kogu selle päeva jooksul oli ilmsel see, kui nagu tavaliseltki pärast 5ndat tundi söögijärjekord tekitati, teatati meile, et meie ei saagi enam süüa...
Õnneks olid järgnevad paar tunnikest nii tihedalt sisustatud, et alles kui vabaõhumuuseumis rikkalikult kaetud laua taha maha istuti, tuli meelde, et peaks sööma ka. Pärast paari tundi veinestamist, tantsimist ja mängimist, olid ka õpetajad sunnitud tõdema, et me oskame arvutada, rahaga ümber käia, kosjasobitajat mängida, pere luua ning et me oleme valmis iseseisvaks eluks.

Nüüd on aga ainult veel järgi jäänud eksamitel 3-kohalisi tulemusi saavutada, nagu meil aktusel õpetajate rõõmuks teha kästi. Nii et...



Õnn kaasa Sõbraksed!

Who gives a damn :D

Though the future is:

"Follow me
And let's go
To the place where we belong
and leave our troubles at home
Come with me
We can go
To a paradise of love and joy
A destination unknown"

Artist: Gaudino
Title: Destination Unknown


The present is:

"Hakuna Matata! What a wonderful phrase
Hakuna Matata! Ain't no passing craze
It means no worries for the rest of your days
It's our problem-free philosophy
Hakuna Matata!"

Music by Elton John
lyrics by Tim Rice


Have a nice day! :)

Just weird... (just the way it is)

The Spirit of all Nights
+
The Spirit of Your Dreams
=
The Spirit of all Nightmares